Kevad kui kultuuriline ja looduslik nähtus

Hind 6 €

Tee broneering
Kuupäev 1. märts 2027 – 31. mai 2027
Asutus 19. sajandi linnakodaniku muuseum
Kestus 1 h
Programmi keeled Eesti

Kirjeldus

Tunnis uuritakse, kuidas inimesed vanasti kevadet ära tundsid ja tähistasid ning miks lihavõttepühad on olnud erinevate tähendustega. Vaadatakse kevadet looduse, rahvakalendri ja vanade tööde ning toiduharjumuste kaudu. Muuseumikeskkond toetab arusaama, et minevikku saab „lugeda” esemete, kommete ja lugude kaudu.

Muuseumitunnis osalenud õpilane

  • kirjeldab kevade tunnuseid looduses ja inimeste tegevuses minevikus;
  • selgitab lihtsustatud kujul lihavõtete ja kevadpühade traditsioonide tekkimist;
  • eristab rahvapärimuse ja religioosse kultuuri elemente igapäevaelus;
  • seostab mineviku eluviise (toit, töö, kombed) looduskeskkonna ja aastaaegadega;
  • osaleb arutelus ja kasutab muuseumis nähtut oma seisukoha kujundamisel.

III KA

Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile

Muuseumitunnis osalenud õpilane

  • arutleb rituaalide ja sümbolite rolli üle ühiskonnas;
  • analüüsib kevade ja lihavõtete tähendust loodusliku, religioosse ja kultuurilise nähtusena;
  • selgitab rahvakalendri kujunemist ning selle seoseid töö- ja elukorraldusega;
  • võrdleb traditsioonide püsimist ja muutumist ajas ning põhjendab neid muutusi;
  • kasutab ajaloolisi näiteid kultuurilise mitmekihilisuse selgitamiseks;

Gümnaasium

Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile

Muuseumitunnis osalenud õpilane

  • analüüsib kevadpühade kujunemist religioossete, kultuuriliste ja majanduslike tegurite koosmõjus;
  • tõlgendab rahvakalendrit kui ajalooliselt kujunenud teadmiste ja praktikate süsteemi;
  • võrdleb erinevaid ajaloolisi tõlgendusi (rahvapärimus, kiriklik traditsioon, igapäevaelu vajadused);
  • hindab kultuurinähtuste muutumist ajas ning põhjendab selle põhjuseid;
  • kasutab muuseumikeskkonda ajalooallikana ning argumenteerib oma seisukohti.

 

Broneeri aeg kalendrist